Tormist räsitud männist lauaks

Jäme mänd, millest pool torm laiali lennutas, sai juurelt maha võetud ja edasi ei olnud sellega nagu midagi asjalikku peale hakata. Seal see siis vedeles ilusal murul kännu kõrval. Teises aia otsas ootas oma aega betoonist lauaplaat, mis algselt sai tehtud köögilauaks, kuid köögi uuendamisega üle jäi.

Rännates pilguga mööda õueala, joonistus pähe kujutluspilt lauast, mis sobiks hästi ulualla. Männipalki ei tuleks väga kaugele tassida, kuna see asub vaid teisel pool kasvuhoonet. Samas on palk piisavalt pikk, et laua kõrgus saaks paras nii istuva kui ka seisva töö tegemiseks. Ideed üle mõõtes selgus, et lauajalgu saaks lausa kolm. Kuna meie prahihunnikus olid ka kolm pakku, millel n-ö sangad sisse lõigatud, siis ei tahtnud pakke enam juurde tegema hakata.

„Püüame ikka igale vedelevale materjalile praktilise väärtuse leida”

Oli mu kindel mõte. Et lõpuks ei jääks ka midagi jälle üle, sai otsustatud kolmejalgse laua kasuks. Seda saab ju hiljem alati muuta. Sisselõiked lauajalgadele sai tehtud selleks, et anda lauale pisut rohkem õhku, et see ei näeks välja kui lihtsalt pakkudele asetatud betoonplaat ja sobiks ka juba olemasolevate istepakkudega.

Järgmisel hooajal saab mõelda lisa istekohtadele. Vastavalt sellele, kuidas see lauake päriselus kasutust leidma hakkab. Hetkel sobib superhästi aiatööde abiliseks, ei karda vett ega mulda, toetab hästi kohvitassi ja laseb end ka pidusöökidega katta.