Korvide algused

Nendega oli selline tore lugu… Kõigepealt oli vannituba, kuhu oli vaja erimõõdus riiulit, millele omakorda oli väga raske leida sobivas mõõdus hoiukorve. Mõeldud tehtud, heegeldame. Postiga saabus valet tooni materjal ning uuesti tellides võtsin igaks juhuks veel paar varianti. Mine tea, mis sealt tegelikult tuleb 😀

Natuke rohkem materjali kui algselt vaja oleks läinud ootas nüüd järgmisi mõtteid. Vannitoa riiul sai muidugi oma korvid kätte. Aga ega need seal kaua oma algses vormis ei püsinud. Teema hakkas niipalju huvitama, et puhtalt uudishimust, kas saaks kuidagi veel parema tulemuse, sai harutatud ja uued vormid ehitatud. Jah just, ehitatud.

Kuna tegemist on üsna pehme materjali, nimelt puuvillase punutud nööriga, siis tuli testida erinevaid näitajaid. Milline kude on korvi jaoks piisavalt tugev ja milline mitte? Kui suurt korvi saab teha, et see ise oma vormi hoiaks ja lössi ei vajuks? Millised mustrid koos toimivad ja millised mitte? Iga harutamise ja loomisega tekkis küsimusi juurde.

Iga sisustuskorv läks kohe ka kasutusse, et testida selle praktilisust jm olulisi näitajaid. Kogu ehitamise-harutamise protsessi teine väga oluline osa oli teada saada, kui tehtav peas ja paberil olnud kavand tegelikult on. Ning millele on mõistlik aega kulutada ja millele mitte.

Järgmine huvitav osa oli proovida erinevaid materjale. Ilmselt nägi meie kodu mingil hetkel välja nagu hullunud käsitöölise tagatuba, kus igat potentsiaalset materjali heegelnõelaga rünnata üritati. Nii sai välistatud kõik mittesobiv ja omistatud teadmine, et pealtnäha sama, kuid teise tootja materjal ei käitu ühtemoodi.

Kui savipakid on tupikus

Uluala esialgne suund oli keraamika, kuid too kuulus viirus tegi oma korrektuurid ja ummistas postiasutused. See tähendas, et savi keraamika tegemiseks oli kusagil poolel teel. Nööri aga jagus, kuna seda oli suure vaimustuse saatel vahepeal juurde tellitud. Rahutud näpud ja und segavad ideed ei jõudnud savipakke kuidagi ära oodata ning nii tuli ka keraamilised potid hoopis heegelnõela abil vormi saada. Selleks ajaks, kui savi lõpuks kohale jõudis, oli tekkinud arusaam, et heegeldamine on väga hea moodus kiirelt vorme testida. Seda saab teha igal sekundil, sest erinevalt savist ei nõua see mitte mingit ettevalmistust ega ka järelkoristust. Vaja on vaid ühte heegelnõela. Mõnus.